lk 4/20
X
Sitasitikas Sass - põline põllumees
ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid moĢƒjutab

*Kasutades vanemaid veebilehitsejaid, võib helifailide ja animatsioonide taasesitamisel esineda tõrkeid.

Väljandja: Eestimaa Looduse Fond
Tekst: Annika Liivak
Illustratsioonid: Anneli Jõhvik
Kujundus: Eesti Loodusfoto
Digitaalne lahendus: Walk & Learn OÜ
Animatsioonid: Õie Holm
Heliga abistas: Veljo Runnel
Tegelastele andis hääled Martin Liira.


Ka loomapidamise tavad muutusid. Kui tuli kolhoosiaeg, võeti talupidajatelt loomad ära ning pandi suurtesse kolhoosi lautadesse ja tallidesse. Loomadel ei olnud enam oma peremeest, kes nendega juttu rääkis, neid paitas ja nende eest hoolt kandis. Nüüd hoolitsesid loomade eest karjatalitajad, kuid nendel polnud aega ega võimalust mõelda, kas loom on õnnelik. Tähtis oli, et nad terved oleksid ja võimalikult hästi inimeste toidulauda täiendaksid. title Loomi oli laudas palju. Näiteks lehmad - kümneid ja sadu lehmi polnud enam võimalik käsitsi lüpsta. Võeti appi lüpsimasinad. Ent see tähendas, et inimese hellitavat kätt tundsid loomad veel kasinamalt. Mida aeg edasi, seda enam mõeldi, kuidas loomi võimalikult vähese vaevaga kasvatada. Lautadesse mahutati aina enam loomi, neid söödeti järjest rohkem, et nad ruttu suureks kasvaksid või hästi palju piima annaksid.