lk 5/21
X
Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul
ehk miks on meie veekogud nii reostunud

*Kasutades vanemaid veebilehitsejaid, võib helifailide ja animatsioonide taasesitamisel esineda tõrkeid.

Väljandja: Eestimaa Looduse Fond
Tekst: Annika Liivak
Illustratsioonid: Anneli Jõhvik
Kujundus: Eesti Loodusfoto
Digitaalne lahendus: Walk & Learn OÜ
Animatsioonid: Õie Holm
Heliga abistas: Veljo Runnel
Tegelastele andis hääled Martin Liira.


Kogu kirpvähike Kribu jutu jooksul olime tasakesi liikunud mööda oja allavoolu – mina kaldal kõndides ja Kribu vees ujudes. Seesama oja viiski meid Kribu kodulaheni. Otsustasin Kribu aidata ja nii ma talle ka ütlesin: „Tead, vennas, ma tulen sinuga koos rändama ja aitan Sul endale ja oma perele uue puhta kodu leida.“ Kribu kutsus mind jalgupidi merevette, et nii on tal lihtsam minuga edasi rääkida. Aga olen ma sitasitikas mis ma olen, sõnnik tundus õige ontlik olevat selle kõrval, mis Kribu mulle sealsest lahest rääkis ja ma eelistasin jääda kaldale. Sulistasin niikaua vihmaveega täitunud lombis, kuniks kirpvähike oma kodust läbi käis ja perele plaanidest neile uut elupaika otsima minna rääkis.
title